вторник, 23 октября 2012 г.
среда, 17 октября 2012 г.
четверг, 27 сентября 2012 г.
среда, 26 сентября 2012 г.
среда, 19 сентября 2012 г.
Eesti Muld Ja Eesti Süda [Vabaduse Laul 2011]-Kerli
R. Rannap
Süda kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnas tuksuma,
kui su nime suhu võtan püha Eesti isamaa.
Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota,
mõnda elus jätan maha sind ei iial unusta.
Sinu rinnul olen hingand kui ma vaevalt astusin,
sinu õhku olen joonud kui ma rõõmust hõiskasin.
Minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa,
Eestimaa mu tööd, mu laulud, sul neid tulin rääkima.
Oh ei jõua iial öelda ma kuis täidad südame,
sinu põue tahan heita ma kord viimse unele.
Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa,
Eesti muld ja Eesti süda, kes neid jõuaks lahuta.
Oh ei jõua iial öelda ma kuis täidad südame,
sinu põue tahan heita ma kord viimse unele.
Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa,
Eesti muld ja Eesti süda, kes neid jõuaks lahuta.
Eesti muld ja Eesti süda kes, neid jõuaks lahuta.
четверг, 26 апреля 2012 г.
Tii (Official Video)-õp lk 202
Esi hinnäst
hummogu heräti
kikkalauluga
lätsi jäti vallalõ väräti
tulku tõõsõ ka
saa-õi maada
tii lätt jo edesi
ümbre mi õi lää
huug om sääne
et sääl kon silmäpiir
ummi varbit nää
oroviir mõtsatii ülõ jõõ ülõ mää
tiiä-õi kohe tuu elo viil käänd
eelä mi joht olli ja
täämbä mi tulli ja
hummõl mi jälki jo lää
pääväkõ paistus jo
kõgõ mi süämen
ja egäl puul om miil jo hää
täämbä mi tulli
mi olõ-õi ulli ja
hummõl mi jälki jo lää
pääväkõ paistus jo
kõgõ mi süämen
ja egäl puul om miil hää
esi hinnäst...
hummogu heräti
kikkalauluga
lätsi jäti vallalõ väräti
tulku tõõsõ ka
saa-õi maada
tii lätt jo edesi
ümbre mi õi lää
huug om sääne
et sääl kon silmäpiir
ummi varbit nää
oroviir mõtsatii ülõ jõõ ülõ mää
tiiä-õi kohe tuu elo viil käänd
eelä mi joht olli ja
täämbä mi tulli ja
hummõl mi jälki jo lää
pääväkõ paistus jo
kõgõ mi süämen
ja egäl puul om miil jo hää
täämbä mi tulli
mi olõ-õi ulli ja
hummõl mi jälki jo lää
pääväkõ paistus jo
kõgõ mi süämen
ja egäl puul om miil hää
esi hinnäst...
воскресенье, 22 апреля 2012 г.
Muinaslugu muusikas (Karavan)
Muinaslugu muusikas
- Muusika ja sõnad:
- R. Valgre
Kõik, mida mulle ütlesid to õhtul,
Kui muusika mu hinges kõlab see...
Nüüd, mil muusikat ma kuulma juhtun,
Meenud sina minule.
Üht muinaslugu muusikas ma kuulen,
Ja sina seisad unelmais mu ees.
Ning laulmas iga tund ma leian end,
Sest muusika ja sa, ma mõlemasse armund.
Teeb muusika mind vahel kurvameelseks
Ja süda on nii tulvil igatsust,
Et laulmas iga tund ma leian end,
Sest muusika ja sa, ma teisse armund.
Olla nii ei või, kuigi seda räägivad kõik
– kas tõesti on siis mõtetu see,
Kui igatsed sa kuud, mis särab läbi öö?
Muusika ent siiski trööstib mind
Ja ütleb, et ma varsti kohtan sind.
Nüüd laulmas iga tund ma leian end,
Sest muusika ja sa, ma teisse armund.
Vana Jõgi // Tõnis Mägi-õp lk 190
Vana jõgi
- Muusika:
- J. Christie
- Sõnad:
- H. Karmo
Kõike head, vilgas kodulinn.
Jätma pean mõneks ajaks sind,
sest kuskil jälle on ootamas mind
üks vana jõgi.
Telgi kaldale kaasa toon.
purju end värskest õhust joon
ja tunnen taas, et on looduse kroon
see vana jõgi.
Vana jõgi, vana jõgi,
kui pelgupaik sa minu jaoks.
Vana jõgi, vana jõgi,
mis teen küll siis, kui sa ükskord kaod?
Vete peeglis kasesalu
väreluste värv...
Käin paljapäi ja paljajalu,
puhkab pingul närv.
Vana jõgi.
Peatub siin tõtlik ajasamm.
Magab vaid vana veskitamm.
On kuldaväärt iga päiksegramm,
mis jõudu annab.
Ringi rändan ja vilet löön,
lõket teen, värsket kala söön
ja mõttelend keset hämarat ööd
mind pilvis kannab.
Kaks kuukiirt mu toas (mehed)- õp lk 168
Sinuta tuisaku lumi, murdugu tormidest puud.
Mingu või maailm hukka, minul on mõeldagi muud.
Mina pean mõtlema sinust, üksindus pureb ning sööb.
Istun ja elan ja olen orvuna võlutud öös.
On ainult kaks kuukiirt mu toas, kaks kildu minu peos,
sealt naeravad mu poole nad ja meid miski seob.
Kaks kuukiirt mu toas. soe valgus hõbejoas.
Jah, tee, mis teed, su silmad need- kaks kuukiirt mu toas.
Sinuta kevad on tühi, kõik kas möödas või eel.
Unetust piinab vaikus, koidik on kaugel ees.
Hellalt ükskõikne süda kiretult tunde ta lööb.
Istun ja elan ja olen orvuna võlutud öös.
On ainult kaks kuukiirt mu toas, kaks kildu minu peos,
sealt naeravad mu poole nad ja meid miski seob.
Kaks kuukiirt mu toas. soe valgus hõbejoas.
Jah, tee, mis teed, su silmad need- kaks kuukiirt mu toas.
Sealt naeravad mu poole nad ja meid miski seob.
Kaks kuukiirt mu toas. soe valgus hõbejoas.
Jah, tee, mis teed, su silmad need - kaks kuukiirt mu toas.
Kaks kuukiirt mu toas TLN- õp lk 168
Sinuta tuisaku lumi, murdugu tormidest puud.
Mingu või maailm hukka, minul on mõeldagi muud.
Mina pean mõtlema sinust, üksindus pureb ning sööb.
Istun ja elan ja olen orvuna võlutud öös.
On ainult kaks kuukiirt mu toas, kaks kildu minu peos,
sealt naeravad mu poole nad ja meid miski seob.
Kaks kuukiirt mu toas. soe valgus hõbejoas.
Jah, tee, mis teed, su silmad need- kaks kuukiirt mu toas.
Sinuta kevad on tühi, kõik kas möödas või eel.
Unetust piinab vaikus, koidik on kaugel ees.
Hellalt ükskõikne süda kiretult tunde ta lööb.
Istun ja elan ja olen orvuna võlutud öös.
On ainult kaks kuukiirt mu toas, kaks kildu minu peos,
sealt naeravad mu poole nad ja meid miski seob.
Kaks kuukiirt mu toas. soe valgus hõbejoas.
Jah, tee, mis teed, su silmad need- kaks kuukiirt mu toas.
Sealt naeravad mu poole nad ja meid miski seob.
Kaks kuukiirt mu toas. soe valgus hõbejoas.
Jah, tee, mis teed, su silmad need - kaks kuukiirt mu toas.
Kaks kuukiirt - õp lk 168
Sinuta tuisaku lumi, murdugu tormidest puud.
Mingu või maailm hukka, minul on mõeldagi muud.
Mina pean mõtlema sinust, üksindus pureb ning sööb.
Istun ja elan ja olen orvuna võlutud öös.
On ainult kaks kuukiirt mu toas, kaks kildu minu peos,
sealt naeravad mu poole nad ja meid miski seob.
Kaks kuukiirt mu toas. soe valgus hõbejoas.
Jah, tee, mis teed, su silmad need- kaks kuukiirt mu toas.
Sinuta kevad on tühi, kõik kas möödas või eel.
Unetust piinab vaikus, koidik on kaugel ees.
Hellalt ükskõikne süda kiretult tunde ta lööb.
Istun ja elan ja olen orvuna võlutud öös.
On ainult kaks kuukiirt mu toas, kaks kildu minu peos,
sealt naeravad mu poole nad ja meid miski seob.
Kaks kuukiirt mu toas. soe valgus hõbejoas.
Jah, tee, mis teed, su silmad need- kaks kuukiirt mu toas.
Sealt naeravad mu poole nad ja meid miski seob.
Kaks kuukiirt mu toas. soe valgus hõbejoas.
Jah, tee, mis teed, su silmad need - kaks kuukiirt mu toas.
суббота, 21 апреля 2012 г.
Siis Kui Maailm Magab Veel+Sõnad- õp lk 78
1. Ma tuulte keelest aru vist ei saa,
kuid arvan, et nad tahtsid kutsuda
mind sinu juurde, et ma näeksin,
sinu nukrust ja et saaksin kordki sinu huuli suudelda.
2. Ma vihma keelest aru vist ei saa,
kuid arvan, et ma tean miks sajab ta,
et igatsus mu hingest pesta,
kauem see ei või ju kesta.
Peita püüab ta mu pisarad.
Ref. Siis kui maailm magab veel,
linnuteel taas minu meel.
Vaid me kaks ei keegi muu,
saladust teab tõusev kuu.
Kui nüüd sa näed,
siis tea, et jääd,
mu hinge igaveseks sa.
Sest siin mu sees
on süttind leek
ja kustutada seda ma ei saa.
3. Me päiksetõusust aru vist ei saa.
Miks kogu ilu peab ta lõhkuma?
Ja öösse maha jäävad hetked,
meie kahe salaretked
ainsad mille nimel elada.
Ref. Siis kui maailm magab veel,
linnuteel taas minu meel.
Vaid me kaks ei keegi muu,
saladust teab tõusev kuu.
Kui nüüd sa näed,
siis tea, et jääd,
mu hinge igaveseks sa.
Sest siin mu sees
on süttind leek
ja kustutada seda ma ei saa.
пятница, 20 апреля 2012 г.
среда, 18 апреля 2012 г.
Raadiohääl-Mariann Õmblus -õp lk 42
Olen raadiohääl, mind keegi ei näe.
nii üksinda hõljun ma eetris.
teaks et keegigi kuulab kuis sõnu ma säen
ja helistaks, kui talle meeldis,
või siis et, kui talle meeldis,
või siis et, kui talle meeldis,
või siis et, kui talle meeldis.
on sest nüüd möödas aasta või paar.
tookord helistas keset ööd keegi.
[2x]
"ma kuulan teid rääkige minuga vaid!"
oli numbriga eksinud seegi.
kes see loll üldse luuletust raadios veel loeb
ja veel loodab, et keegi sest hoolib
[2x]
kuid tema neid kirjutab, igal pool näeb.
teab, et mõni neist kuulamist väärib
olen raadiohääl, mind keegi ei näe.
nii üksinda hõljun ma eetris.
teaks et keegigi kuulab kuis sõnu ma säen.
ja helistaks, kui talle meeldis,
[3x] või siis et, kui talle meeldis
Õpetaja õp lk 14
Seitsmes Meel - Õpetaja
Lisas Laurisalu
Hinnatud: 11 kord(a)
Klikke: 2636
Mobiili id: 1003
Hinnatud: 11 kord(a)
Klikke: 2636
Mobiili id: 1003
Am Em F Em Õpetaja vana muld ümber sai ta aeg Am Em F Em Lausus sõnu nii kui kuld sügavaid kui kaev Am Em F Em Oli kõhn ja vaikne mees tasane ja karm F Em F Em Tuli põles silmades hinges põles arm Am Em F Em Teenis tõde lihtsat suurt julges olla see Am Em F Em Kes ta oli selleks jäi aus ja vaba mees Am Em F Em Rääkis otse selget keelt priiusest ei muust F Em F G Paljud viha pidasid kui kuulsid tema suust C Am G Vabana võid käia püstipäi C Am G Em Vabana võid olla nii kui näib C Am G Em Vabana võid käia püstipäi F Em Am See kes oled nüüd sa julge olla nii Am Em F Em Õpetaja vana muld ümber sai ta aeg Am Em F Em Lausus sõnu nii kui kuld sügavaid kui kaev Am Em F Em Rääkis otse selget keelt priiusest ei muust F Em F G Paljud viha pidasid kui kuulsid tema suust C Am G Vabana võid käia püstipäi C Am G Em Vabana võid olla nii kui näib C Am G Em Vabana võid käia püstipäi F Em Am See kes oled nüüd sa julge olla nii
Les Feuilles Mortes-Yves Montand - õp lk 12
Joseph Kosma
sõnad Jacques Prevert
C’est une chanson qui nous ressemble.
Toi, tu m’aimais et je t’aimais
Et nous vivions tous deux ensemble,
Toi qui m’aimais,
Moi qui t’aimais.
Mais la vie sépare ceux qui s’aiment,
Tout doucement, sans faire de bruit
Et la mer efface sur le sable
Les pas des amants désunis.
Les feuilles mortes se ramassent à la pelle,
Les souvenirs et les regrets aussi
Mais mon amour silencieux et fidèle
Sourit toujours et remercie la vie.
Je t’aimais tant, tu étais si jolie.
Comment veux-tu que je t’oublie?
En ce temps-là, la vie était plus belle
Et le soleil plus brûlant qu’aujourd’hui.
Tu étais ma plus douce amie
Mais je n’ai que faire des regrets
Et la chanson que tu chantais,
Toujours, toujours je l’entendrai!
Les souvenirs et les regrets aussi
Mais mon amour silencieux et fidèle
Sourit toujours et remercie la vie.
Je t’aimais tant, tu étais si jolie.
Comment veux-tu que je t’oublie?
En ce temps-là, la vie était plus belle
Et le soleil plus brûlant qu’aujourd’hui.
Tu étais ma plus douce amie
Mais je n’ai que faire des regrets
Et la chanson que tu chantais,
Toujours, toujours je l’entendrai!
Puu on puude kõrgune õp lk 10
PARTITUUR
Puu on puude kõrgune
Puu on puude kõrgune, muru murumadal,
õnn on õnnesuurune, selg on seljataga.
Valu on mäekõrgune, usk tas murumadal,
kui me lõpuks virgume, hing on vait ja vaga.
Kui me lõpuks virgume, puu on murumadal,
muru puude kõrgune, kinni kasvand rada.
Siis näib õnn mäekõrgune, valu murumadal,
kui me lõpuks virgume, kõik on seljataga.
Taevas taevakõrgune, silmapiir on kauge,
lähedal on lähedus, kuni usk ei rauge.
Kuni ükskord virgume, hing on vait ja vaga,
kuni üle sirgume sest, mis seljataga.
Kui me lõpuks virgume, taevas jälle madal,
silmapiir on lähedal, elu seljataga.
Siis on madal kõrgemal, kõrge paistab madal,
kui me ükskord virgume, kõik on seljataga.
Keset ilma Ilmapuu - ta on kõrgem veelgi,
kui on valu, õnn või rõõm, tähed linnuteelgi.
Suurem kõigest ilmapuu, suurem veel kui maa,
ainult laulu sisse veel ära mahub ta
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks õnne laulame, tähtsaks olemise.
Kui me ükskord virgume, ees on jälle algus,
seisab õites ilmapuu, okstes päiksevalgus.
Laulu sees me virgume kõrgemaks kui puu
Ilmapuuna elame, kuni laulab suu
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks ennast laulame, suureks olemise.Selline tuli siis lõppversioon. Indrek Kalda viisile. Laul tõotab kujuneda Lulu- ja tantsupeo finaaliks. Huvitav, et terve internet on vastukajasid täis, aga autoreid ei ole peaaegu kusagil mainitudki. Peale Laulupeo kodulehe. Vahet pole. Üritus ise ruulib täiega.
õnn on õnnesuurune, selg on seljataga.
Valu on mäekõrgune, usk tas murumadal,
kui me lõpuks virgume, hing on vait ja vaga.
Kui me lõpuks virgume, puu on murumadal,
muru puude kõrgune, kinni kasvand rada.
Siis näib õnn mäekõrgune, valu murumadal,
kui me lõpuks virgume, kõik on seljataga.
Taevas taevakõrgune, silmapiir on kauge,
lähedal on lähedus, kuni usk ei rauge.
Kuni ükskord virgume, hing on vait ja vaga,
kuni üle sirgume sest, mis seljataga.
Kui me lõpuks virgume, taevas jälle madal,
silmapiir on lähedal, elu seljataga.
Siis on madal kõrgemal, kõrge paistab madal,
kui me ükskord virgume, kõik on seljataga.
Keset ilma Ilmapuu - ta on kõrgem veelgi,
kui on valu, õnn või rõõm, tähed linnuteelgi.
Suurem kõigest ilmapuu, suurem veel kui maa,
ainult laulu sisse veel ära mahub ta
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks õnne laulame, tähtsaks olemise.
Kui me ükskord virgume, ees on jälle algus,
seisab õites ilmapuu, okstes päiksevalgus.
Laulu sees me virgume kõrgemaks kui puu
Ilmapuuna elame, kuni laulab suu
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks ennast laulame, suureks olemise.Selline tuli siis lõppversioon. Indrek Kalda viisile. Laul tõotab kujuneda Lulu- ja tantsupeo finaaliks. Huvitav, et terve internet on vastukajasid täis, aga autoreid ei ole peaaegu kusagil mainitudki. Peale Laulupeo kodulehe. Vahet pole. Üritus ise ruulib täiega.
"Väike päike" õp lk 7
Väike Päike
Viis ja sõnad Helin-Mari Arder
Pealpool pilvi paistab päike, päikene,
küll sealt maailm tundub väike, väikene.
Sule silmad ja sa tead, ja sa tead,
möödas halb jääb järgi hea, vaid hea.
Pealpool pilvi paistab päike, seda tea.
Kui su südames on päike, päikene,
siis su süda pole väike, väikene.
Lase sisse kõik mis hea, mis on hea,
ära halba meeles pea, ei eal !
Siis sa ise oled päike, soe ja hea !
Подписаться на:
Сообщения (Atom)