Siis Kui Maailm Magab Veel+Sõnad- õp lk 78

 

1. Ma tuulte keelest aru vist ei saa,
kuid arvan, et nad tahtsid kutsuda
mind sinu juurde, et ma näeksin,
sinu nukrust ja et saaksin kordki sinu huuli suudelda.

2. Ma vihma keelest aru vist ei saa,
kuid arvan, et ma tean miks sajab ta,
et igatsus mu hingest pesta,
kauem see ei või ju kesta.
Peita püüab ta mu pisarad.

Ref. Siis kui maailm magab veel,
linnuteel taas minu meel.
Vaid me kaks ei keegi muu,
saladust teab tõusev kuu.

Kui nüüd sa näed,
siis tea, et jääd,
mu hinge igaveseks sa.
Sest siin mu sees
on süttind leek
ja kustutada seda ma ei saa.

3. Me päiksetõusust aru vist ei saa.
Miks kogu ilu peab ta lõhkuma?
Ja öösse maha jäävad hetked,
meie kahe salaretked
ainsad mille nimel elada.

Ref. Siis kui maailm magab veel,
linnuteel taas minu meel.
Vaid me kaks ei keegi muu,
saladust teab tõusev kuu.

Kui nüüd sa näed,
siis tea, et jääd,
mu hinge igaveseks sa.
Sest siin mu sees
on süttind leek
ja kustutada seda ma ei saa.